Mängu, lusti ja lauluga!

Sisukord

1. Pisipere Lastehoiu tegevuskava üldosa

   1.2. Lastehoiu eripära ja väärtused  

      1.2.1. Väärtused

2. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted

3. Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus

   3.1. E-lasteaia keskkond (ELIIS)

   3.2. Lapse toevajaduse väljaselgitamine, erivajadustega laps

   3.3. Õppekeskkonna mitmekesistamiseks ja tegevusava toetamiseks kavandatud tegevused

   3.4. Lapsevanemate teavitamise korraldus

4. 1,5-3. aatase lapse eeldatavad üldoskused

   4.1. Lapse arengu eeldatavd tulemused valdkonniti (mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika, kunst, muusika, liikumine)
   

1.   Pisipere Lastehoiu tegevuskava üldosa

1.2. Lastehoiu eripära ja väärtused

Pisipere Lastehoid on Harku vallas Tabasalu alevikus tegutsev lastehoid, kus teenustena pakutakse päevahoidu 1,5-3. aastastele lastele ning alates 01. oktoobrist 2023. aastast õhtuhoidu 3-7. aastastele (eelkooliealistele) lastele.

Pisipere Lastehoid tegutseb alates 2. jaanuarist 2023. aastast. Pisipere Lastehoid OÜ asutati 5. septembril 2022. aastal, mida ühtlasi loetakse lastehoiu sünnipäevaks.

Pisipere Lastehoiu missioon on märgata ja toetada lapse individuaalset arengut, teha koostööd perega ning olla paindlikud lahenduste leidmisel.

Pisipere Lastehoiu eripäraks on õppetegevusele lähenemine läbi muusika ning muusikalise liikumise. Igapäevaselt maailma avastavate mudilastega arendatakse keelt ja kõne, liikumist, laulu, pillimängu ja kuulamise oskuseid – muusikas on peitumas imeline vägi!

Pisipere Lastehoiu tegevuskava on alushariduse igapäevase õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument.

1.2.1. Väärtused

Pisipere Lastehoiu põhiväärtusteks on hoolivus, märkamine ja usaldusväärsus.

Hoolivus – teineteisega arvestamine, igapäevaselt sõbraliku ja toetava keskkonna loomine.

Märkamine – iga lapse individuaalse arengu tähele panemine, koostöös lapsevanemaga lapse arengu toetamine.

Usaldusväärsus – turvalise keskkonna loomine.

2. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted

Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lastehoiu koostöös.

Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused.

Pisipere Lastehoiu visioon on olla lastest lähtuv, perekonda ja töötajaid toetav asutus.

Pisipere Lastehoiu visioonist ja põhiväärtustest lähtuvalt on meie eesmärgiks luua õpi- ja mänguline keskkond, kus

-  arvestatakse lapse individuaalsuse ja arengupotenisaaliga,

-  toetatakse lapse loovust,

-  õpitakse mängude kaudu,

-  luuakse lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustav keskkond,

-  tagatakse lapsele turvatunde teke ning pakutakse eduelamusi,

-  tehakse koostööd koduga,

-  väärtustatakse eesti kultuuritraditsioone ning arvestatakse teiste kultuuride eripäradega.

Eelpool nimetatud eesmärgid moodustavad õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted Pisipere Lastehoius.

3. Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus

Pisipere Lastehoid lähtub õppe- ja kasvatustöö korraldamisel kehtivatest seadustest, laste vajadustest, õppe- ja kasvatustöö eesmärkidest ning huvigruppide ootustest.

Toetudes Koolieelse Lasteasutuse Riiklikule õppekavale (Vabariigi Valitsuse 29.05.2008 määrus nr 87) algab õppeaasta 1. septembril ning kestab kuni 31. augustini.

Õppe- ja kasvatustegevus toetub rühma päevakavale, mis määrab vastavalt laste eale päevarütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ja pedagoogi kavandatud õppe- ja kasvatustegevused.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel arvestatakse lapse arengutaset, vanust ning lapse huve.

Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel esitatakse kavandatava perioodi (nädal, kuu vm) eesmärgid, temaatika, õppesisu ja -tegevused. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab pedagoogil teha vajadusel muudatusi.

Rühma õppe- ja kasvatustegevus viiakse läbi esteetilises ja turvalises ning üksi ja ühistegevusi võimaldavas keskkonnas.

3.1. E-lasteaia keskkond (ELIIS)

Vanemaid teavitatakse rubriigi „Päevakirjelduste“ kaudu samal päeval aset leidnud tegevustest, kuhu aeg-ajalt lisatakse juurde pilte.

ELIISI-keskkonnas sõnumite kaudu edastatakse lapsevanematele lastehoiuga seotud jooksvat informatsiooni.

Rubriigi „Toidumenüü“ alt on võimalik tutvuda lastehoiu iganädalase menüüga.

ELIISI-keskkonnas rubriigi „Kohalkäimiste“ all näevad õpetajad/lapsehoidjad kohaloleku ja võimalikku puudumiste informatsiooni lapse kohta, millest lapsevanemad on teada andnud. Vastavalt saadud infole teevad pedagoogid sisestused „Kohalkäimiste“ rubriigi alla.

ELIISIS rubriigi „Kohalkäimised“ lühendid, tähised on järgmised:

ELIISis kasutatav sümbol	Tähendus
	Kohal
	Puudu
	Ette teatamata puudumine
	Haige

3.2. Lapse toevajaduse väljaselgitamine, erivajadustega laps

Tuge vajavat last märkab rühmaõpetaja/lapsehoidja. Õpetaja/lapsehoidja pakub lühiajalist toetust (õppetegevuses lisa tähelepanu, abistamine). Kui lühiajaline toetus pole andnud tulemust (kuni kaks kuud), pöördutakse koostöö tegemiseks Harku valla tugiteenuste osakonda. Rühmaõpetaja/lapsehoidja informeerib järgnevate meetmete rakendamisest lapsevanemat.

Lapse võimetekohaseks arendamiseks sobilik tugi selgitatakse koostöös rühmaõpetaja/lapsehoidja, tugispetsialiste ja lapsevanematega. See toimub näiteks lapse arenguvestluste, erinevates tingimustes lapse käitumise korduva ja täpsema vaatluse, lapse meditsiiniliste uuringute põhjal, mille käigus selgub toe vajaduse maht.

Erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lastehoius on meeskonnatöö.

Vajadusel koostavad rühma õpetajad/lapsehoidjad õppeaasta algul koostöös logopeedi/eripedagoogi jt spetsialistidega ning lapsevanemaga lapsele individuaalse arenduskava. Vähemalt üks kord õppeaastas tehakse kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendumisest, arengukeskkonna sobilikkusest ning lapse edasistest vajadustest.

Lasteasutus toetab erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret lapsele oma keele ja kultuuri tutvustamisel ning eesti keele ja kultuuri väärtustamisel.

Lastehoiu õpetajad/lapsehoidjad teevad lapsevanemaga lapse arengu toetamiseks koostööd, mis põhineb dialoogil, vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel.

3.3.  Õppekeskkonna mitmekesistamiseks ja tegevusava toetamiseks kavandatud tegevused

Õppeaasta alguses pannakse koosolekul paika traditsioonilised üritused, mis kantakse Pisipere Lastehoiu E-lasteaia keskkonna kalenderplaani (sündmused).

Lastehoiu traditsioonilised üritused on:

-  Pisipere lastehoiu sünnipäev;

-  isadepäev;

-  jõulukontsert;

- vanavanemate päev;

-  sõbrapäev;

-  Eesti Vabariigi aastapäev;

-  vastlapäev;

-  kevadkontsert;

-  emadepäev;

-  lastekaitsepäev (spordiüritus);

-  avatud uste päev.

3.4.  Lapsevanemate teavitamise korraldus

Lapsevanemaid teavitatakse vastavalt vajadusele lastehoiu personali poolt erinevate infokanalite (koduleht, ELIIS, e-mail) kaudu, eelistatakse e-lasteaia keskkonda (ELIIS), kuna seal toimub ametlik autentimine. Lastevanemate otsese informeerimise eest vastutab rühma õpetaja/lapsehoidja.

Lapsevanema soovil korraldab rühma õpetaja/lapsehoidja lapse arengu toetamiseks arenguvestlusi (lastehoidudel hetke seisuga ei ole kohustust lapse arengu toetamiseks arenguvestluseid läbi viia). Vanemate teavitamiseks kutsub juhataja õppeaasta alguses kokku lastevanemate üldkoosoleku ehk korraldatakse „Avatud uste päev“.

4.  1,5-3. aatase lapse eeldatavad üldoskused

Eeldatavad üldoskused (mänguoskused; tunnetus- ja õpioskused; sotsiaalsed oskused; enesekohased oskused). Üldoskuste kujunemist toetatakse kõigi õppe- ja kasvatustegevuste kaudu, erinevate valdkondade sisusid lõimides

Mänguoskused. Mäng on eelkoolieas lapse põhitegevus. Mängu käigus omandab ja kinnistab laps uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid.

1,5-3. aastane laps:

- tunneb huvi mänguliste tegevuste vastu;

-  mängib lühikest aega iseseisvalt täiskasvanu läheduses;   

- laob klotse üksteise peale täiskasvanu abiga, avab ja sulgeb karpe, lükib paelale esemeid; veab ja lükkab mänguasju;

-  mängib lihtsamaid motoorseid mänge;

-  alustab ise tuttavaid mänge ning läheb kaasa teiste alustatud mängudega;

- jäljendab varasemaid kogemusi lihtsamas matkimismängus (nt katab lauda, toidab nukku, koputab mänguhaamriga vastu seina).

Tunnetusoskused on oskused tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse – taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni. Õpioskuste all mõistetakse lapse suutlikkust hankida teavet, omandada teadmisi ja oskusi ning uurida ja katsetada. Õpioskused kujunevad tunnetusoskuste arengu alusel.

1,5-3. aastane laps:

-  huvitub lihtsamatest planeeritud ja ettenäidatud tegevustest;

-  tegutseb lühiajaliselt ilma täiskasvanu osaluseta;

-  saab aru lihtsatest korraldustest ja täidab neid;

-  jälgib lühemat (teatri)etendust, loovtegevust vmt. 

Sotsiaalsete oskuste all mõistetakse lapse oskusi teistega suhelda, tajuda nii iseennast kui ka partnereid, võtta omaks ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ning lähtuda eetilistest tõekspidamistest.

1,5-3. aastane laps:

-  lepib ema/isa eemalolekuga lasteaias olemise ajal;

-  jälgib teisi lapsi, tegutseb nendega kõrvuti;

-  suhtleb nii laste kui ka täiskasvanuga;

-  õpib mängima ja tegutsema omaette;

-  kasutab sõnu “palun”, “tänan”, “ aitäh”, “tere”, “head aega” täiskasvanu eeskujul;

- tunneb ära emotsioonid: rõõm ja kurbus, nii enda kui kaaslaste puhul ning reageerib neile vastavalt (nt lohutab kurba või haiget saanud kaaslast, naerab ja rõõmustab koos heatujulise kaaslasega);

-  mõistab selgelt väljendatud keeldu “Ei tohi”.

Enesekohaste oskuste all mõistetakse lapse suutlikkust eristada ja teadvustada oma oskusi, võimeid ja emotsioone, juhtida oma käitumist.

1,5-3. aastane laps:

-  avab ja sulgeb veekraani; Peseb ja kuivatab käsi ja nägu koos täiskasvanu abiga;

-  harjutab ise söömist lusika ja kahvliga. Oskab juua tassist;

-  tunneb huvi riietumise vastu, proovides riideid selga panna ja ära võtta;

-  täiskasvanu abiga nuuskab/pühib nina taskurätti;

-  leiab oma kapi, voodi ja istekoha lauas;

-  tunneb ära isiklikud hügieenitarbed (nt käterätik, kamm) ning kasutab üksnes neid.

4.1.  Lapse arengu eeldatavd tulemused valdkonniti (mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika, kunst, muusika, liikumine)